Tehnika ja masinad

Jäämurdjaujuvekskavaator

2012-02-04T14:08:00.003+02:00

Talleksi vrakigalerii

2012-02-01T21:17:00.000+02:00

Väga hea masinagalerii leiate aadressilt:
http://talleks.pri.ee/?action=text&cat=316&ID=316

Väljavõte:

Vrakigalerii

Viimane uuendus: 14.01.2011

Tänaseks on tootmiskoondis Talleks(varasem Tallinna Ekskavaatoritehas) tegevuse lõpetanud ja seal toodetud masinaid jääb iga aastaga aina vähemaks.
Vrakigalerii on möeldud talletamaks infot tänapäevani või lähiminevikuni säilinud masinatest. Üsna mitmed teistes lehekülje osades asuvatel piltidel olevad masinad ei ole vrakigaleriis üldjuhul esindatud puuduliku info tõttu.
Vrakigaleriisse on lisatud masinad maakondade kaupa lisamise järjekorras, uuemad üleval pool.

»» Uue masina lisamine vrakigaleriisse

- Masin on alles
- Masin pole alles
- Masinast on foto
UUS! - Masin on lisatud viimase nädala jooksul

Harjumaa (1)

Hiiumaa (1)

Ida-Virumaa (1)

Jõgevamaa

Järvamaa (4)

Lääne-Virumaa

Läänemaa (1)

Põlvamaa (3)

Pärnumaa (1)

Raplamaa (1)

Saaremaa (2)

Tartumaa (3)

Valgamaa (1)

Viljandimaa (2)

Võrumaa (1)

Väljapool Eestit:

- Venemaa (2)

- Läti (1)

Kolm viimati sisestatud masinat:

ETZ-161 - Rava

ETZ-2011 - Venemaa

ETZ-202A - Viresi

Fotogalerii

T-74

2012-01-25T06:07:00.000+02:00

Traktorid : Harkovi traktoritehas (Харьковский Тракторный Завод/ХТЗ)

Sergo Ordžonikidze nimeline Harkovi traktoritehas (Харьковский тракторный завод имени Серго Орджоникидзе) alustas tööd 1931. aastal. Tehas on tootnud ratastraktoreid SHTZ-15-30, HTZ-7, DT-14, DT-20, T-25, T-125 ja T-150K ning roomiktraktoreid SHTZ-NATI, DT-54, DT-55, T-75, T-74 ja T-150.

Tehase asutamise ajaks võib lugeda 1931. aasta 1. oktoobrit, mil konveierilt väljus esimene ratastraktor SHTZ-15-30. Sellel Ukraina traktoritööstuse esiklapsel oli 30-hobujõulise võimsusega petrooleumimootor ning raudrattad.
Alates 1937. kuni 1941. aastani toodeti 52-hobujõulise petrooleumimootoriga ja puukabiiniga roomiktraktorit SHTZ-NATI-1TA. Selle traktori tootmine jätkus ka Teise maailmasõja perioodil, mil tehas oli evakueeritud Altai krais asuvasse Rubtsovski linna. 1942. aastal loodi samasse evakueeritud Harkovi ja Stalingradi traktoritehase sisseseadete baasil Altai traktoritehas.

Aastail 1949-1961 toodeti märksa täiuslikumat diiselmootoriga roomiktraktorit DT-54, mida peaksid mäletama paljud meie vanema põlvkonna mehhanisaatorid. Sellel traktoril oli diiselmootor D-54 võimsusega 54 hj. Toodeti ka selle laiade roomikutega versiooni DT-55.

Aastatel 1951-1956 (teistel andmetel 1950-1955) toodeti 12-hobujõulise 2-silindrilise bensiinimootoriga universaalset põllumajanduslikku vaheltharimistraktorit HTZ-7, millel ühena esimestest Nõukogude Liidu tehastes toodetud traktoritest olid kasutusel õhkrehvid ja hüdrauliline rippsüsteem. Traktori HTZ-7 baasil töötati välja ning toodeti alates 1955. aastast 14-hj. 1-silindrilise diiselmootoriga traktorit DT-14, mille vahetas 1958. aastal välja 18-hobujõulise mootoriga traktor DT-20. Traktori DT-20 tootmine jätkus kuni 1969. aastani.
Alates 1966. (teistel andmetel 1969.) kuni 1972. aastani toodeti 20-hobujõulise 2-silindrilise õhkjahutusega diiselmootoriga universaalset vaheltharimistraktorit T-25, mille tootmine seejärel anti üle Vladimiri traktoritehasele.

Veel 1980.-tel aastatel meie põldudel levinud roomiktraktori T-74 tootmine algas 1962. aastal ning see jäi konveierile ligi veerandsajandiks: viimased eksemplarid sõitsid konveierilt maha alles 1984. aastal. Enne seda, aastatel 1960-1962 toodeti üleminekumudelit T-75.
Aastail 1962-1967 toodeti umbes 200 liigendraamiga ratastraktorit T-125. 1970.-te aastate alguses alustati selle edasiarendusena hästi tuntud, 165-hj. võimsusega, turbolaaduriga, 6-silindrilise, silindrite V-kujulise asetusega diiselmootoriga traktori T-150K, samuti roomiktraktori T-150 tootmist. Mõlemad viimatinimetatud traktorid on veidi uuendatud kujul tootmises tänini.

Käesoleval ajal toodab tehas laias valikus ratas- ja roomiktraktoreid mootorivõimsusega 35-190 hj., kuid ka ehitus- ja teedeehitusmasinaid nende baasil, samuti roomikvedukeid, diiselmootorite kütuseaparatuuri, lõikeinstrumente ja tehnoloogilist varustust, rahvatarbekaupu ning varuosi.

Vaata lisa tootja kodulehelt!

T-74

Masinatootjad Ritchiewikis

2012-01-22T08:01:00.002+02:00

Masinatootjad Ritchiewikis

Manufacturers

Masinad Ritchiewikis

2012-01-22T07:59:00.001+02:00

Masinad Ritchiewikis

Equipment

Agricultural Equipment

Asphalt/Aggregate/Concrete Equipment

Construction Equipment

Forestry Equipment

Lifting & Material Handling Equipment

Mining Equipment

Petroleum Equipment

Transportation Equipment

Equipment Photo Galleries

Equipment & the Environment

Kallur KrAZ 256 B1

2012-01-15T14:35:00.002+02:00

From Kallurid

Kallur KrAZ 256 B. Ukrainas, Kremenchuk’i autotehases toodetud kallur kandevõimega 10 tonni. See kallur oli foto autori esimene töövahend, tööle asumisel Sompa kaevandusse 1989 suvel.
V8 diisel, kütuse kulu tehaseandmete kohaselt 45 liitrit 100 km, tegelikkuses rüüpas 58 liitrit 100 km kohta pluss 0,25 liitrit veel iga kastitõste.
Kütusepaagi maht 165 liitrit.
MAX kiirus 62 km/h.
Pikkus 8100 mm ja pöörderaadius 10,5 meetrit. http://kaevandamine.blogspot.com/2012/01/avtokraz.html ; Autor: Andre Lüüde ; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

From 1

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...

2012-01-11T20:07:00.000+02:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: Talvine vastuvõtt geotehnoloogia magistriõppesse, ...: 04.-12. jaanuaril 2012 toimub vastuõtt geotehnoloogia magistriõppesse. Mäeinstituut ootab loodus-, tehnika- ja majandushuvilisi õppima geo...

DT 75

2011-12-31T09:27:00.003+02:00

Roomiktraktor DT-75

From 1

http://www.mrmz.ru/eng/tehnika/trakt/spisok15/dt75.htm

Home > Equipment > Tractors

Tractors DT-75 and their modifications

Tractors DT-75 and their modifications are universal caterpillar tractors equipped with a PTO shaft and a rear hydraulic hinge. They can be used as power facilities when mounting various industrial and agricultural equipment.

These tractors are designed for:

agricultural works;
simple roadway maintenance, construction, reclamation, handling and transportation works.

Specifications	Values
Chassis type	caterpillar
Drawbar category	3
Engine model	A-41/ RM-120/ RM-80.10
Engine power, kilowatts/horsepower.	70/95
Weight, kg	6,760

Kolhoosi veebist:

Traktorid : Volgogradi traktoritehas (Волгоградский Тракторный Завод/ВгТЗ)

ДТ-75

Puurvanker Tamrock Ranger Rock Pilot 780. http://maetehnika.blogspot.com/2011/12/puurvanker-tamrock-ranger-rock-pilot.html ; Autor: Ingo Valgma ; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-28T14:10:00.000+02:00

Mäetehnika: Hüdrovasaraga G-90 City Komatsu pöördkoppekskavaat...

2011-12-25T10:37:00.000+02:00

Mäetehnika: Hüdrovasaraga G-90 City Komatsu pöördkoppekskavaat...: http://mi.ttu.ee/masinajaht/ Masinajahi masina andmed From 1 Ekskavaator РС-450 LC-7 Kopa maht - 2,4 м3 Hüdrovasar RAMMER G-90 CI...

T-150

2011-12-25T09:20:00.000+02:00

Roomiktraktor

http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=26&ID=46

Harkovi traktoritehas (Харьковский Тракторный Завод) : T-150

1984. aasta suvel töötas meie põldudel esmakordselt 10 roomiktraktorit T-150.

Tegemist on üldotstarbelise, veojõuklassi 3 t (30 kN) kuuluva roomiktraktoriga, mis on ette nähtud agregaadis ripp-, poolripp- ja haakeriistadega mitmesuguste põllumajanduslike (künd, kultiveerimine, äestamine, kõrrekoorimine, külv, mitmesuguste põllukultuuride koristamine), maaparandus- ja ka laadimistööde tegemiseks.

Traktori T-150 tootmisaastate kohta on andmeid leida suhteliselt raske. Mõnedel andmetel sai tootmine täishoo sisse alles 1984. aasta paiku, ehkki traktor oli väljatöötatud juba 1970.-te aastate alguses.

Traktoril on neljataktiline, kuuesilindriline silindrite V-kujulise asetusega, vedelikjahutusega ja turboülelaadimisega diiselmootor SMD-60 võimsusega 110 kWt (150 hj). Mootor käivitatakse traktoristi töökohalt käivitusmootori abil elektristarteriga.
Traktori käigukast on neljarežiimne (töö-, transpordi-, tagurpidi- ning aeglustatud käikude rida) ning võimaldab iga režiimi piires neli käiku.

Traktori pööramine on võimalik kahel viisil:
Fikseeritud pöörderaadiusega: erinevate käikude lülitamisega kummalgi küljel käigurea piires. Käikude lülitamine toimub hüdrosidurite abil ilma jõuülekannet kummagile roomikule katkestamata, mis suurendab traktori läbivust pöörde sooritamise ajal.
Vaba pöörderaadiusega: rooliratast pöörates, käigukastis paikneva friktsioonsiduri osalise või täieliku väljalülitamisega. Eelistatavam juhtimisviis traktori väikestel pööretel (kündmisel, veoste vedamisel jms.).

Traktori jõuvõtuvõll on sõltumatu, pöörlemiskiirusega 540 või 1000 p/min.
Traktoril on lahusagregaatne hüdrosüsteem, tagumine rippmehhanism koos automaatse haakeseadmega ning haakeseade.

Traktori kabiin on kahekohaline, ventileeritav, köetav, varustatud klaasipuhastitega ning tahavaatepeegliga. Kabiinis on kaks pehmet istet, neist juhiiste on vedrustatud ning reguleeritav vastavalt traktoristi kasvule ja kaalule.
Kabiinis on veel joogiveetermos, vutlar apteegi jaoks, valgustusplafoon ning konksud rõivaste riputamiseks.

Traktori mootori soojendamiseks selle käivitamisel ümbritseva õhu temperatuuril alla -5 kraadi on traktoril käivituseelsoojendi PŽB-300.

Eestisse toodi 1984. aastal katsetamiseks 10 roomiktraktorit T-150. Traktori T-150 sõlmed ja agregaadid - välja arvatud raam, käiguosa ja käigukasti korpus - on unifitseeritud traktori T-150K vastavate osadega. Võrreldes seni Eestis kasutatud roomiktraktoritega (eelkõige T-74 ja DT-75 mitmesugused modifikatsioonid) märgiti eelistena traktoristi suhteliselt häid töötingimusi ja mugavat juhtimist. Traktori T-150 juhtimissüsteem oli tollases nõukogude traktoriehituses ainulaadne: traktoril kasutati niinimetatud jaotatud jõuülekannet ning juhtimine oli lahendatud vastavalt kummalgi küljel erinevaid liikumiskiirusi lülitades. Paralleelselt oli võimalik ka juhtimine rooliratast kasutades.
Nagu näitasid kogemused, saab traktorit T-150 edukalt kasutada põldude ettevalmistamisel (künd, randaalimine, kultiveerimine). Seejuures märgiti eelistena otstarbekat veokiirust ja rooli ning head roomikute pingutamise võimalust.
Eestisse toodud traktorite katsetamisel leiti aga, et traktoril on nimetatud eeliste kõrval ka olulisi puudusi - eelkõige suhteliselt lühikeste roomikute tõttu mitteküllaldane pikipüsivus, liiga madal kliirens (300 mm, mille tõttu esines juhtumeid, et künnivakku libisenud traktor sealt enam omal jõul välja ei pääsenud), nõrk rippsüsteem, kiiresti kuluvad amortisaatorid, hüdrosüsteemi halb tihedus, kuid ka traktori üldine mitterahuldav töökindlus. Traktori T-150 lindipoltide kulumine oli umbes kaks korda suurem kui traktoril DT-75 sama ajaga.
Nimetatud puuduste tõttu otsustas Eesti NSV Agrotööstuskoondise Teaduslik-Tehniline Nõukogu loobuda traktorite T-150 edasisest Eestisse toomisest, kuid, nagu toona väljendati, "jätkata olemasolevate katsetamist".
Seetõttu on iga säilinud T-150 puhul tegu tõelise haruldusega.

11.09.2008

Foto: Jaanus Valdoja

11.09.2008

Foto: Jaanus Valdoja

11.09.2008

Foto: Jaanus Valdoja

11.09.2008

Foto: Jaanus Valdoja

11.09.2008

Foto: Jaanus Valdoja

10.10.2007

Foto: Ruslan Muhhametjanov

Teehöövel

2011-12-25T09:18:00.001+02:00

Greider e. teehöövel

http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=182&ID=182

Avatekst : Paide teehöövlid

Autogreiderite tootmisest Eestis üldiselt

Paljudele lugejatele on kindlasti tuttavad Tartu Autoremonditehase logoga furgoonautod ja autobussid ning Tallinnas toodetud võidusõiduautod Estonia, enamik ilmselt on kuulnud ka Tallinna Ekskavaatoritehases valmistatud kettekskavaatoritest. Küllap hoopis vähem on aga neid, kes teavad, et Eestis on läbi aegade toodetud ka teehöövleid.

Juba enne Teist maailmasõda tootis iseliikuvaid teehöövleid ehk autogreidereid Tallinna tehas Ilmarine, alul Rootsi firma Bitwargen, hiljem aga USA firma Caterpillar litsentsi alusel.

Peale Teist maailmasõda, alates 1947. kuni 1966. aastani, valmistati teehöövleid Paides. Selle tehase lugu käsitleme lehekülje alljärgnevates alaosades põhjalikumalt, mistõttu siinkohal sellel rohkem ei peatu.

1980.-tel aastatel püüti höövlite valmistamist taaskäivitada tootmiskoondise Talleks Tallinna Ekskavaatoritehases, kuid tehase tollase juhtkonna huvi puudumisel jäi asi soiku. Uuesti hakati mõtet Eesti oma autogreiderist realiseerima 1990.-te aastate alguses Kohilas asutatud tehases Corbex Engineering, mis 1997. aastal reorganiseeriti firmaks AS Pruss. Esialgu toodeti seal höövleid Soome firma Vammas litsentsi alusel, kohandades veidi höövli konstruktsiooni Eesti oludele. 1990.-te aastate lõpul aga jõuti juba ka Eestis projekteeritud, 19-tonnise massiga höövlini MG-1901.

Bitwargen-Ilmarise teehöövel

Foto: Eesti Maanteemuuseumi arhiiv

Bitwargen-Ilmarise teehöövel

Foto: Eesti Maanteemuuseumi arhiiv

«Ilmarise» teehöövlid «Caterpillar»

Foto: Eesti Maanteemuuseumi arhiiv

24.05.2005

Foto: Silver Kuik

23.12.2004

Foto: Silver Kuik

23.08.2006

Foto: Elmo Jõeleht

Tehasest

Mudelid

Tänapäevani või lähiminevikuni säilinud Paide teehöövlid

T-150K

2011-12-25T09:15:00.002+02:00

Vt. ka "traktor" ja "ratasbuldooser"

http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=3&ID=47

Masinajahil tabatud T-150K

From 1

Harkovi traktoritehases toodetud liigendraamiga traktor T-150K (121 kW, 11 t) mida kasutatakse ratasbuldooserina ; http://maeopik.blogspot.com/2011/08/traktor.html ; http://tehnikamasinad.blogspot.com/2011/12/t-150k.html ; Autor: Margit Kolats, http://mi.ttu.ee/masinajaht

Harkovi traktoritehas (Харьковский Тракторный Завод) : T-150K

Traktori T-150K tootmist alustati Harkovi traktoritehases 1970.-te aastate algul ning 1972. aastal töötasid seda marki traktorid esmakordelt ka Eestimaa põldudel.

Tegemist on põllumajandusliku, üldotstarbelise, veojõuklassi 3 t (30 kN) kuuluva, neljarattaveolise traktoriga, mis on ette nähtud agregaadis ripp-, poolripp- ja haakeriistadega mitmesuguste põllumajanduslike (künd, kultiveerimine, äestamine, kõrrekoorimine, külv, mitmesuguste põllumajanduskultuuride koristamine), kuid samuti agregaadis haagistega ja poolhaagistega summaarse kandevõimega kuni 20 t transporditööde tegemiseks kiirusel kuni 30 km/h. Täht "K" marginimetuses tuleneb venekeelsest sõnast "колёсный", mis tähendab, et tegu on roomiktraktori T-150 ratasversiooniga.

Traktoril on neljataktiline, kuuesilindriline, silindrite V-kujulise asetusega, vedelikjahutusega ja turboülelaadimisega diiselmootor SMD-62 võimsusega 121,5 kWt (165 hj). Mootor käivitatakse traktoristi töökohalt käivitusmootori abil elektristarteriga. Tegemist on roomiktraktoril T-150 kasutatava mootori SMD-60 modifikatsiooniga, mis erineb mootorist SMD-60 kütusepumba reguleeringult, väntvõlli pöörlemissageduselt, võimsuselt, kompressori olemasolult ning sidurivõlli konstruktsioonilt.
Traktori toes koosneb omavahel vertikaal- ja horisontaalligendi abil šarniirselt ühendatud eesmisest ja tagumisest poolraamist. Vertikaalliigend võimaldab traktori pööramist, horisontaalliigend aga traktori rataste sobitumist maapinna reljeefiga.
Traktori T-150K käigukast on kolmediapasooniline, mehaaniline, alaliselt sidestatud hammasratastega, hüdrosiduritega ja käiguaeglustiga ning koos jaotuskastiga võimaldab 12 kiirust edaspidi ja 4 kiirust tagurpidi. Diapasooni piires toimub käikude vahetamine hüdrosidurite abil koormuse all, jõuülekannet katkestamata.
Traktori T-150K tagasild on alaliselt sisselülitatud, esisild aga vajadusel, näiteks transporditööde tegemisel, väljalülitatav. Esisild on kinnitatud traktori raamile kahe poolelliptilise pikivedru abil, tagasild aga jäigalt. Traktori rataste jooksulaius (rööbe) on rataste ümberasetamise teel muudetav ning see võib olla kas 1680 või 1860 mm. Enamiku tööde tegemiseks asetatakse rattad jooksulaiusele 1860 mm.
Traktoril on sõltumatu jõuvõtuvõll. Jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirus võib olla kas 540 või 1000 p/min.
Traktori pneumosüsteem kindlustab nii traktori kui ka haagise pidurite, klaasipuhastite ning peasiduri lülitusmehhanismi töö, samuti kasutatakse rehvide pumpamiseks.
Traktori juhtimine toimub hüdrauliliselt eesmise ja tagumise poolraami ümber vertikaalliigendi teineteise suhtes pööramise teel.
Traktor on varustatud lahusagregaatse hüdrosüsteemiga, tagumise 2- ja 3-punktilise rippmehhanismiga, haakeseadmega ja hüdrofitseeritud haakekonksuga.
Traktoril on hermeetiline, soojus- ja müraisolatsiooniga, ventileeritav ning köetav kahekohaline täismetallkabiin. Traktori T-150K esimestel väljalasetel olid mõlemad istmed reguleeritavad, paralellogramm-tüüpi vedrustuse ning hüdroamortisaatoriga. Hilisematel väljalasetel on reguleeritav ainult juhiiste. Kabiinis on tahavaatepeegel, joogiveetermos, vutlar apteegi jaoks ja konksud rõivaste riputamiseks.
Mootori soojendamiseks selle käivitamisel ümbritseva õhu temperatuuril alla -5 kraadi on traktoril käivituseelsoojendi PŽB-300.

Alates 1984. aastast tootis tehas traktorile T-150K paigaldamiseks topeltrataste komplekte, mis koosnes neljast komplektsest rattast koos velgede ja rehvidega ning vajalikest ühendusdetailidest. Topeltrataste kasutamine traktoril T-150K võimaldab vähendada nii staatilist kui ka dünaamilist erisurvet mullale mõnedel andmetel ligikaudu poole võrra ning samuti suurendab traktori läbivust.

Foto ajakirjast: Sotsialistlik põllumajandus

Foto: Arvi Kriis

11.08.2008

Foto: Reymo Paumees

11.08.2008

Foto: Reymo Paumees

11.08.2008

Foto: Reymo Paumees

07.07.2008

Foto: Reymo Paumees

07.07.2008

Foto: Reymo Paumees

Komatsu PW160 ekskavaator võtab kallurist liiva ja paneb seda tee peenrale - http://www.machineryzone.eu/used/wheel-excavator/1/3090/komatsu/pw-160.htmlAutor: Margit Kolats; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:28:00.005+02:00

http://mi.ttu.ee/masinajaht/

Pumba imitoru Karinu karjääris, vee välja pumpamiseks. Autor: Margit Kolats; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:28:00.004+02:00

Hüdrauliline ekskavaator greiferkopaga.Lübecki vanalinnas. http://maeopik.blogspot.com/2011/07/haardkoppekskavaator-e.html Autor: Veiko Karu, http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:28:00.003+02:00

Ubja põlevkivikarjääri pump, mis pumpab vett karjäärist välja. Autor: Margit Kolats; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:28:00.002+02:00

Metso Lokotrack LT 95 mobiilne lõugpurusti, võimsusega 179 kW, kaal 31000 kg, purustab maja, mis eelmisel talvel suure lume koorma all kokku varises, http://www.metso.com/, Autor: Margit Kolats; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:28:00.001+02:00

Tänavakivi imur. Aitab kiiresti ja täpselt tänavakive paigaldada. Masin tegi tööd Lübecki vanalinnas. Autor: Veiko Karu, http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:28:00.000+02:00

Komatsu WA430 kopplaadur Tarva dolomiidikarjääris, mis võtab purusti alt otse koppa dolomiidikillustiku ja viib materjali laoplatsile: Autor: Margit Kolats; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.008+02:00

Komatsu WA470 kopplaadur Vasalemma lubjakivikarjääris, mis tühjendab kopa täit lubjakivikillustiku laoplatsile: Autor: Margit Kolats; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.007+02:00

Komatsu PC450LC ekskavaator, kus tööorganiks kasutatakse hüdrovasarat, mis hetkel purustab paasi. Paekivitoodete tehase lubjakivikarjäär. Autor: Gaia Grossfeldt; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.006+02:00

Stabilizer - e. teekatte frees-stabiliseerija Terex RS350. http://www.terexrb.com/Content.aspx?pgID=206. Seisab kaubanduskeskuse parklas DallasesAutor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.005+02:00

CAT320C pöörkoppekskavaatorid kildagaasi ammutamisplatsil pärast väsitavat platsirajamistööd. http://www.cat.com/equipment/hydraulic-excavators/medium-hydraulic-excavatorsAutor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.004+02:00

Väike roomikutega, hüdrauliline pöördkoppekskavaator Mustang basseinide remonditöödel kopplaaduri taga, Lincolni memoriaali ees Washingtonis. http://www.mustangmfg.com/products/CompactExcavators/ME5003ZTCompactExcavator.aspx#../../Libraries/12002_Photo_Gallery/12002_Trench.sflb.ashxAutor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.003+02:00

Sellise kuumakindla anuma (toobri) abil valatakse sulametall vormi. Seda toobrit kasutati terase valamiseks terasevormi. Asub jõe kaldal Pittsburghis. N: https://picasaweb.google.com/108379226720285005707/STEELWORKS#5580225218421362338Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.002+02:00

Väike roomikutega hüdrauliline 12,5 tonnine pöördkoppekskavaator CAT311D Lincolni basseini remontimas. http://www.cat.com/equipment/hydraulic-excavators/small-hydraulic-excavators. Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.001+02:00

Burmangroup pump Lincolni basseini ehitussüvendi ehitamise veeepumpamistöödel. Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:27:00.000+02:00

Statsionaarne purustus-sõelumiskompleks Väo Paasi lubjakivikarjääris, : Autor: Margit Kolats; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:26:00.006+02:00

Wirtgeni suurima freeskombaini SM4200 (4,2m, 1194kW, 211t) maailma esmaesitlus Windhagenis http://kaevandamine.blogspot.com/search/label/Wirtgen. Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:26:00.005+02:00

Volvo (Akerman) EW130, 76kW, 13t, 0,6m3; ratasvankril pöördkoppekskavaator Kukruse teeehitusel. http://kaevandamine.blogspot.com/search/label/Volvo ; http://maeopik.blogspot.com/2011/07/poordkoppekskavaator.html Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:26:00.004+02:00

Trossaag lubjakivi plokki lõikamas. http://maeopik.blogspot.com/2010/02/plokikivi-kaevandamise-tehnoloogia.html Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:26:00.003+02:00

USA süstikvagun Ahtme põlevkivikaevanduses 1961..65. Autor: Enno Reinsalu http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:26:00.002+02:00

Akerman Pikku Jussi Mehhaaniline ratasvankril pöördkoppekskavaator Soome vabaõhumuuseumis. http://maeopik.blogspot.com/2011/07/poordkoppekskavaator.html Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:26:00.001+02:00

Vene võimsaim karjäärikallur 1959 Autor: Enno Reinsalu http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:26:00.000+02:00

Lokomobiil, e. hobusega veetav aurumootor. http://maeopik.blogspot.com/2011/08/traktor.html Autor: Ingo Valgma; http://mi.ttu.ee/masinajaht/

2011-12-09T07:25:00.000+02:00